낭떠러지 tähendab 'kuristikku' või 'järsakut'. See on dramaatiline ja kujundlik sõna, mis kirjeldab ohtlikku ja sügavat kohta.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada olukorda, kus laulja tunneb end olevat langenud teadmatusse ja lootusetusse olukorda, justkui kuristiku servale. See sõna loob tugeva pildi teekonna algusest pimedusest valgusesse, muutes selle meeldejäävaks ja kaasahaaravaks.
DAY6i loos „Before The Stars“ algab jutustaja täiesti pimedast kohast: ta on kukkunud kuristikku, mille asukohtagi ta ei tea. Siis märkab ta väikest valguspunkti ja hakkab selle poole liikuma: „점 하나같은 빛을 따라 내딛기 시작했어“ [„Hakkasin astuma ühe täpi moodi valguse suunas“]. Teekond kestab päevi ja aastaid ning minevik on „täis pimedust“, kuid viimaks hakkab ümbrus aeglaselt valgenema. Kui valgus muutub liiga eredaks, peab ta lausa seisatama. See on väga konkreetne ja ilus hetk: pärast pikka ekslemist ei ole siht enam lihtsalt lootus, vaid päriselt silme ees.
Nüüd sajab taevast tähevalgust ja jutustaja laulab, olles liigutusest täiesti läbi imbunud: „지금 여긴 별빛들이 쏟아져 내리고“ [„Praegu sajab siin tähevalgust alla“]. Tema meloodia levib ning tähed justkui tantsivad selle saatel. Ta meenutab ka aega, mil ta pühkis üksi pisaraid ja lohutas ennast, enne kui tema maailm tasapisi valgusega täitus. Kõige soojem soov on, et kaua oodatud hetk kestaks igavesti: ta tahab seda jagada lugematute tähtedega. Lugu on nagu pikk jalutuskäik pimedusest valguse alla, kus laul ise annab kohale jõudmisele hääle.