점선과 실선 tähendab sõna-sõnalt "punktiirjoon ja pidevjoon". See on huvitav ja visuaalne metafoor, mida ei kuule igapäevastes vestlustes ega lauludes tihti.
Laulus kasutatakse seda, et kirjeldada suhte ebamäärast ja määratlemata olemust. Punktjoon sümboliseerib piire, mida ei ole veel ületatud, samas kui pidevjoon tähistaks selget ja ametlikku suhet. See väljendab soovi hoida asju kergetena ja vältida armumist, nautides samal ajal üksteise seltskonda.
Stray Kids'i lugu "I Like It" räägib sellest, kui mõnus on olla suhtes, mis pole päriselt defineeritud. See on nagu mäng – kord jälitad, kord põgened, täpselt nagu politseinikud ja röövlid. Laulus öeldakse otse: "Don't ask, 'What are we?'" [Ära küsi, 'Mis me oleme?'].
See lugu on täis seda tunnet, et meeldib lihtsalt meeldida, ilma et peaks kohe armastama. Artist ütleb, et talle meeldib see tunne, kui ta sind lihtsalt meeldib, aga ta ei taha armastada: "Yeah, I love that I like you, but I don't wanna love" [Jah, mulle meeldib, et sa mulle meeldid, aga ma ei taha armastada]. See on nagu filmi treiler, mis on tihtipeale kõige põnevam osa. Miks peaks selle ära rikkuma ametliku tiitliga, kui praegune olukord on niigi hea ja pakub piisavalt põnevust? See on lugu sellest, kuidas nautida hetke ja hoida asjad lihtsana, vältides suuri kohustusi ja võimalikke haavumisi.