Абордаж tähendab 'abordaaž' ehk laeva ründamist teise laevaga pardale tungimiseks. See on sõjaline termin, mis on lauludes haruldane ja pakub seetõttu huvi.
Selles laulus kasutatakse seda metafooriliselt, kirjeldades armastuse intensiivsust ja pealetükkivust. Laulja tunneb, et armastus ründab teda nagu abordaaž, andes edasi tunde, et ta on täielikult vallutatud ja tal pole pääsu.
Okean Elzy „Вище Неба” („Kõrgemal kui taevas”) kõlab nagu ühe inimese pöörane palve, et armastatu veel ei lahkuks. Päeva lõppedes kaob tal kõik muu: „Ну ось я вже більше нічого не бачу” [Nüüd ei näe ma enam midagi] ja „І я вже не я” [Ma ei ole enam mina]. Ta tunneb, et kukub taevasse, mitte maa poole: „Як падаю в небо і краю нема” [Nagu kukuksin taevasse, millel pole lõppu]. See on ilus ja veidi ohtlik kujund, sest ta ei leia kusagilt pidet.
Korduv „Вище неба” [Kõrgemal kui taevas] muudab armastatu peaaegu kättesaamatuks. Laulja küsib otse: „Мила моя як то я без тебе” [Mu kallis, kuidas ma sinuta saan?] ja kurdab, et teda ei lasta hinge: „Чом у душу не пускаєш” [Miks sa mind oma hinge ei lase?]. Armastatu silmad on talle korraga „моя небезпека” [minu oht] ja „щастя моє” [minu õnn]. „Ти наступаєш... на абордаж” [Sa tungid peale... lähed abordaažile] on meremehelik väljend laeva vallutamise kohta, siin aga kõlab see mänguliselt nagu armastatu ründaks tema kaitseid. Ta tahaks vaikida või põgeneda, kuid teine inimene teab juba kõike. Nii jääbki õhku küsimus, kas selline taeva poole kukkumine kestab alati, ning palve: „Хей ти від мене не йди” [Hei, ära mine minu juurest].