L'enfer tähendab 'põrgu'. See on tugev ja dramaatiline sõna, mis viitab sügavale kannatusele ja meeleheitele.
Stromae kasutab seda laulus, et kirjeldada oma vaimseid heitlusi ja enesetapumõtteid, mis panevad teda tundma, nagu elaks ta põrgus. See sõna annab edasi laulu sügavalt isikliku ja emotsionaalse tooni, muutes selle meeldejäävaks ja mõtlemapanevaks.
Stromae's "L'enfer" on lugu, mis räägib üksindusest ja vaimse tervise võitlustest, isegi kui tead, et sa pole oma tunnetega üksi. Laulja mõtiskleb, et kuigi ta pole oma mõtetega üksi ("J'suis pas tout seul à être tout seul" – Ma ei ole ainus, kes on üksi), tunneb ta end ikkagi üksikuna ("Mais malgré tout, je m'sens tout seul" – Kuid sellest hoolimata tunnen ma end üksi). See on aus pilk sisemisele võitlusele, kus enesetapumõtted on esile kerkinud ("J'ai parfois eu des pensées suicidaires" – Mul on mõnikord olnud enesetapumõtteid) ja kuidas need mõtted võivad elu põrguks muuta ("Ces pensées qui nous font vivre un enfer" – Need mõtted, mis panevad meid põrgus elama).
See lugu räägib ka sellest, kuidas me püüame oma mõtteid eemale peletada, näiteks telerit vaadates ("Est-ce qu'y a que moi qui ai la télé" – Kas ainult minul on telekas?), kuid need tulevad ikka tagasi. Stromae laulab, et mõtlemine ise on probleem ("Justement, réfléchir / C'est bien l'problème avec toi" – Just nimelt, mõtlemine / See on sinuga probleem). See on sügav ja liigutav laul, mis pakub lohutust teadmises, et sa pole oma võitlustes üksi, isegi kui see nii tundub.