Malédictions tähendab 'needused'. See on tugev ja dramaatiline sõna, mis ei esine igapäevastes lauludes.
Laulus kasutab Stromae seda poeetiliselt, et kirjeldada armastuse ja vihkamise vastuolulist suhet. Ta laulab "La plus belle des malédictions" (kõige ilusam needus), luues elava pildi armastusest, mis on nii õnnistus kui ka needus. See teeb sellest sõnast meeldejääva ja intrigeeriva valiku.
See Stromae ja Pomme'i lugu on täis vastuolusid ja räägib keerulisest suhtest, kus armastus ja vihkamine on pidevas võitluses. Laulusõnad "Je t'aime, je te hais, je t'aime, je te hais" (Ma armastan sind, ma vihkan sind, ma armastan sind, ma vihkan sind) korduvad, näidates seda sisemist konflikti.
Laulja kirjeldab seda inimest kui parimat ja samas halvimat asja, mis temaga juhtunud on: "T'es la meilleure chose qui m'est arrivée / Mais aussi la pire chose qui m'est arrivée" (Sa oled parim asi, mis minuga juhtunud on / Aga ka halvim asi, mis minuga juhtunud on). See on nagu "pire des bénédictions" (halvim õnnistus) ja "plus belle des malédictions" (kauneim needus). Huvitav on ka mõte, et parem on olla halvas seltskonnas kui üksi: "Plutôt qu'être seul, mieux vaut être mal accompagné" (Pigem kui olla üksi, on parem olla halvas seltskonnas). See lugu on täis selliseid mõtteid ja annab edasi selle keerulise suhte valu ja ilu.