Eitelkeit tähendab 'edevust' või 'uhkust'. See on sõna, mis kirjeldab liigset enesearmastust või muret oma välimuse ja saavutuste pärast.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada, kuidas partnerite edevus ja uhkus takistavad neil üksteist mõistmast ja suhet hoidmast. See on sügav ja mõtlemapanev sõna, mis annab laulule erilise tähenduse.
See Silbermondi lugu "Symphonie" räägib valusast lahkuminekust, kus kaks inimest on teineteisest kaugenenud ja mõistavad, et nende suhe on läbi. Laulja küsib: "Sag mir was ist bloß um uns geschehn / Du scheinst mir auf einmal völlig fremd zu sein" [Ütle mulle, mis meiega juhtus? / Sa tundud mulle korraga täiesti võõras olevat], mis näitab segadust ja võõrandumist. Nad seisavad vihmas, mis sümboliseerib kurbust ja lootusetust, ja tunnistavad, et neil pole enam midagi anda: "Denn wir stehn hier im Regen / Haben nichts mehr zu geben" [Sest me seisame siin vihmas / Meil pole enam midagi anda].
See on lugu sellest, kuidas suhe vaikselt hääbub, isegi kui alguses usuti, et kõik on võimalik. Laulja tunnistab: "Ich hab geglaubt wir könnten echt alles ertragen" [Ma uskusin, et me suudame kõike taluda], kuid nüüd on aeg tunnistada, et see lihtsalt ei tööta. Lõpp on juba ammu kirjutatud ja see oli nende sümfoonia, mis nüüd vaikib. See on aus ja südantlõhestav pilk suhte lõpule, kus ainus lahendus on lahti lasta.