Mein Osten Lyrics in Estonian by Silbermond
Mittelfingern tähendab sõna-sõnalt "keskmiste sõrmedega". See on ebatavaline ja provokatiivne sõna, mis viitab siin keskmise sõrme näitamisele kui viha või vastupanu sümbolile.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et rõhutada, et probleemide lahendamiseks ei piisa pelgalt vihast või agressiivsest vastupanust. Silbermond laulab: "Denn ich weiß, mit Mittelfingern lösen wir dieses Problem hier nicht" (Sest ma tean, keskmiste sõrmedega me seda probleemi siin ei lahenda), kutsudes üles dialoogile ja kompromissidele, mitte ainult viha väljendamisele.
„Mein Osten“ („Minu Ida“) on korraga isiklik ja otsekohene pöördumine Ida-Saksamaa poole. Laulja ei unusta oma päritolu: „Ich vergess' nicht, wo ich herkomm'“ („Ma ei unusta, kust ma tulen“). Alguses vilksavad silme ees „die traurigen Bilder einer dunklen Nacht“ („kurvad pildid ühest pimedast ööst“) ja uudiste jooksvas tekstis seisab tema kodulinna nimi. Ta ütleb, et tunneb oma Ida hästi ning mõistab osaliselt selle viha, kuid ei vaata probleemidele lihtsalt läbi sõrmede. „Nicht komplett im Arsch“ („mitte täiesti perses“) on meelega järsk ja kõnekeelne väljend: kodukoht on haiget saanud, aga kõik pole veel kadunud.
Kõige teravam koht tuleb siis, kui perekondi ja ka lauljat ennast läbivad mõrad. Keskmise sõrme näitamine ei lahenda midagi: „Mit Mittelfingern lösen wir dieses Problem hier nicht“ („Keskmiste sõrmedega me seda probleemi siin ei lahenda“). Vaja on rääkida, vaielda ja kompromisse otsida, samal ajal lükates tagasi „Ideen von 1933“ („1933. aasta ideed“), mis viitab natsionaalsotsialismi ajale ja selle mõtteviisidele. Ometi jääb suhtumine oma kodukohta hellaks: Ida on „meine Wurzeln, mein Revier“ („mu juured, mu kant“), korraga karmi ja südamlikku olekuga. Laulu lõpus kõlab otsus mitte lasta hirmudel võita, vaid „irgendwas hinzukriegen“ („kuidagi hakkama saada“). See on aus lugu sellest, kuidas oma kodu eest seista ka siis, kui selle viha ja valed ideed teevad haiget.
