Romanza tähendab 'romanss' või 'romantiline laul'. See on ilus ja poeetiline sõna, mis viitab armastusele, kirele ja sügavatele tunnetele.
Laulu pealkirjana annab see kohe edasi loo romantilise ja emotsionaalse tooni. See sõna on haruldasem kui igapäevased armastussõnad ja kutsub esile tundeid, mis on sügavamad kui lihtsalt 'armastus'.
Andrea Bocelli laul „Romanza” viib meid hetke, kus lähedane inimene justkui lahkub elust või uinub viimast korda. Laulja näeb teda silmadega otsimas, kätega lähenemas ja siis aeglaselt eemale tõmbumas: „Lentamente mi lascia” [„Aeglaselt jätab ta mu maha”]. Kõige valusam on teadmatus, kas süü lasub temal või teisel inimesel: „Forse è colpa mia, forse è colpa tua” [„Võib-olla on see minu süü, võib-olla sinu süü”]. Küsimus „Ma la vita cos’è?” [„Aga mis on elu?”] kõlab siin väga otse, sest vastuseks ei paista olevat ei kindlat põhjust ega lihtsat seletust.
Seejärel muutub armastus peaaegu füüsiliseks asjaks: „È una spina nel cuore che non fa dolore” [„See on okas südames, mis ei tee valu”]. See on veider ja tugev kujund, sest okas on alles, kuid valu on tuimaks muutunud. Inimesed ümberringi on nagu kõrb, mille liiv on ka südame põhjas. Laulja tahaks öelda, et ta on endiselt teisega koos, kuid teine ei kuule ega näe teda enam. Lõpus kordub kujutlus lahkumisest: „In silenzio se n’è andata a dormir” [„Vaikides läks ta magama”]. Itaaliakeelne „Ave Maria” [„Ole tervitatud, Maarja”] lisab sellele vaikse palve tooni. See laul ei anna kaotusele selget vastust, vaid jätab kuulaja koos lauljaga vaatama hetke, mil inimene on veel justkui lähedal ja siis juba läinud.