Friccico on rooma murdesõna, mis tähendab 'väike kogus' või 'näpuotsatäis'. See on haruldane ja võluv sõna, mis annab laulule erilise kohaliku hõngu.
Laulus palub laulja Roomal anda talle "un friccico de luna tutta pe' noi" – 'väike tükike kuud ainult meile'. See loob romantilise ja intiimse pildi, rõhutades soovi jagada midagi erilist ja ainulaadset.
See laul on imeline palve Rooma linnale endale, justkui oleks see laulja parim sõber. Alguses palub laulja linnalt abi, et võita kellegi süda. Ta anub: "Roma nun fa' la stupida stasera" (Rooma, ära ole täna õhtul rumal) ja palub luua täiusliku romantilise õhkkonna. Ta tahab, et Rooma valiks välja "tutte le stelle più brillarelle che puoi" (kõik kõige säravamad tähed, mis sul on) ja laenaks talle "er ponentino più malandrino che c'hai" (kõige kelmikama läänetuule, mis sul on). Kõik see on selleks, et tema kaaslane ütleks "jah".
Aga siis toimub laulus täielik pööre! Laulja hakkab Roomat anuma, et see aitaks tal hoopis "ei" öelda. Ta palub linnal kustutada tähed ja peita kuu, sest vastasel juhul on tulemas pahandus. See on südamlik siseheitlus: ta on kellestki väga sisse võetud, kuid teab, et peaks vastu panema. See on justkui vestlus linna hingega, paludes abi nii armastuse leidmisel kui ka sellele vastu seismisel.