Landfill tähendab suurt prügila ala või prügimäge, kuhu ladustatakse kogu linna või riigi jäätmed. See ei ole igapäevane sõna, pigem üsna konkreetne ja visuaalne.
Laulus on rida "A heart that's full up like a landfill", kus südant võrreldakse prügimäega. See loob tugeva metafoori: tunded on kuhjunud, „rämpsu“ on liiga palju, mis teeb sõnast landfill väga kõneka ja meeldejääva.
Radioheadi "No Surprises" on minu meelest üks neist lugudest, mis jääb kummitama. See on nagu vaikne ohkamine kellegi poolt, kes on kõigest väsinud ja igatseb rahu. Laulus on tunda sellist tülpimust elust, kus "a heart that's full up like a landfill" [süda, mis on täis nagu prügimägi] ja "a job that slowly kills you" [töö, mis sind aeglaselt tapab] on igapäevane reaalsus. See on lugu sellest, kuidas inimene on jõudnud punkti, kus ta tahab lihtsalt vaikust ja "no alarms and no surprises" [ei mingeid häireid ega üllatusi].
See igatsus vaikse elu järele on nii liigutav, eriti kui ta räägib "a handshake of carbon monoxide" [süsinikmonooksiidi käepigistusest] – see on päris karm pilt. Laulja justkui palub, et kõik see lõppeks rahulikult, ilma draamata. Ta on väsinud valitsusest, mis "they don't, they don't speak for us" [nad ei räägi meie eest], ja kogu sellest mürast. See on lugu, mis paneb mõtlema, kui palju me tegelikult igatseme vahel lihtsalt rahu ja vaikust, eemal kõigest, mis meid koormab.