Marimba on muusikariist, mis sarnaneb ksülofoniga, kuid on suuremate puitplaatide ja resonaatoritega, andes sügavama ja rikkama heli.
See sõna on huvitav, sest see ei ole igapäevane sõna ja toob kohe meelde eksootilised rütmid ja tantsu. Laulus loob see meeleolu ja kutsub tantsima, andes edasi sensuaalse ja rütmilise tunde.
Selles laulus kutsub Kanada laulja Michael Bublé kedagi erilist endaga tantsima. Lugu algab marimbarütmidega, mis loovad sensuaalse ja kutsuva meeleolu. Laulja palub oma partneril endaga koos õõtsuda, kirjeldades seda liikumist kui "laiska ookeani, mis kallistab kallast" ja "tuules painduvat lille". See on palve läheduse ja kerge, vaevatu liikumise järele.
Kuigi tantsupõrandal võib olla ka teisi, näevad laulja silmad ainult oma partnerit. Ta on lummatud partneri "maagilisest tehnikast", mis muudab ta nõrgaks. See side on nii tugev, et ta kuuleb viiulite häält juba enne, kui muusika algab. See on kirglik palve, et partner jääks temaga, tekitaks temas põnevust ja õõtsutaks teda sujuvalt just siin ja praegu.