Morirò da re tähendab otsetõlkes "suren kuningana". See on võimas ja dramaatiline fraas, mis annab edasi enesekindlust ja väärikust isegi surma ees.
Laulus kasutab Måneskin seda fraasi, et väljendada oma elufilosoofiat ja suhtumist. See sümboliseerib soovi elada täiel rinnal, kartmatult ja oma tingimustel, isegi kui see tähendab riskide võtmist. See on meeldejääv ja inspireeriv väljend, mis jääb kummitama.
„Morirò da re” tähendab „ma suren kuningana”. Laulja kutsub oma kaaslast kaasa seiklusele: „Prendi la mia mano, bella señorita” [Võta mu käest, ilus señorita] ja „Disegniamo sopra il mondo con una matita” [Joonistame pliiatsiga maailma peale]. Pilt on mänguline, kuid teekond pole lihtne: nad ripuvad rongi küljes ainult sõrmedega ja tee läheb „tutta in salita” [üleni ülesmäge]. Kohvrid tuleb pakkida, võrgusukad ja kontsad kaasa võtta ning hall öö enda säraga üle trumbata. Refrään „accanto a te, io morirò da re” [sinu kõrval suren kuningana] ei räägi päriselt kuninglikust elust, vaid uhkest otsusest minna edasi koos armastatud inimesega, ükskõik kui raske see on.
Teises salmis lubab laulja edasi liikuda nagu tuli, võtta vastu kõik, mis ees ootab, ja mitte tagasi pöörduda. Ta ütleb kaaslasele: „Asciuga il pianto” [kuivata pisarad] ning kinnitab, et isegi kõrgelt kukkudes võib „cadere in piedi” [jalgadele kukkuda], mis tähendab siin raskusest püsti jäämist. Seejärel kordub kutse Marlenale: „Vinci la sera” [võida õhtu], „Apri la vela, dai viaggia leggera” [ava puri, tule, reisi kergelt]. Marlena võib olla inimese nimi või laulule loodud kuju, kellele antakse vabadus võtta kaasa see, mida vaja, ja näidata rahvale oma ilu. Kõige mõnusamalt liialdatud ongi mõte, et isegi pöörase teekonna lõpus on armastatu kõrval olemine võit, mille nimel tasub „kuningana surra”.