Diluvierà tähendab 'sajab paduvihma' või 'valab nagu oavarrest'. See on dramaatiline ja kujundlik sõna, mis viitab väga tugevale vihmale.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada emotsionaalset puhastust või uut algust pärast rasket aega. Fraas "sotto il sole poi diluvierà" (päikese all sajab siis paduvihma) loob võimsa pildi, kus isegi keset päikesepaistet võib tulla ootamatu ja intensiivne torm, mis viib minema ebavajalikud sõnad ja tunded.
Måneskini "Le Parole Lontane" on lugu kaugetest sõnadest ja veel kaugemast tundest. See räägib valust, kui tunned, et keegi, keda armastad, on sinust kaugenenud, isegi kui ta on füüsiliselt lähedal. Laulja tunneb, et ta partner hingab teda sisse nagu õhku ("Come l'aria mi respirerai" [Nagu õhku sa hingad mind sisse]), kuid samal ajal peidab ta end fraasidesse, mida partner ei kuule ("Ti nasconderò dentro frasi che non sentirai" [Ma peidan sind fraasidesse, mida sa ei kuule]). See on tunne, et oled nähtamatu ja kuuldamatu, kuigi oled kohal.
See lugu on täis igatsust ja lootusetust. Laulja palub, et teda lastaks merre kaduda ("Ti prego lasciami perdere dentro l'acqua del mare" [Palun lase mul merevette kaduda]) ja vannub, et tahab need kauged sõnad välja karjuda ("Che le parole lontane giuro te le voglio urlare" [Need kauged sõnad, ma vannun, et tahan need sulle karjuda]). Korduv rida "Perché ti sento lontana, lontana da me" [Sest ma tunnen sind kaugel, kaugel minust] rõhutab seda pidevat kaugustunnet. See on nagu palve, et partner tooks ta koju, sest tal on külm ja ta on väsinud ("Adesso portami a casa che mi spaventa l'inverno" [Nüüd vii mind koju, sest talv hirmutab mind]). See on sügav ja emotsionaalne lugu, mis puudutab igaüht, kes on tundnud, et armastus libiseb käest.