FF Lyrics in Estonian by Kent
Sköljer bort tähendab sõna-sõnalt "loputab minema" või "uhub minema". See on kujundlik väljend, mis annab edasi millegi puhastamise või eemaldamise tunnet.
Selles laulus kasutatakse seda fraasi, et kirjeldada, kuidas vihm "loputab minema" kõik, mis pole muusika. See loob võimsa pildi puhastumisest ja keskendumisest olulisele, muutes selle meeldejäävaks ja sügavmõtteliseks väljendiks.
Kenti „FF” viib meid öisesse rongi või autosse: akna taga vilguvad väikesed valged tuled, majad, maanteed ja rööpad. Liikumisel on oma kindel rütm, „En stadig puls” [kindel pulss], ning reis jätkub üle sildade ja läbi linnade. Laulja ja tema kaaslane loevad päevi ning aastaid, ootavad päikesesähvatust ja kevade lõhna. Siis tuleb vihm nagu laine, mis uhub minema kõik, „allt som inte är musiken” [kõik, mis ei ole muusika]. See on ilusalt suur mõte: teekond, ilm ja aeg taanduvad, kuni alles jääb muusika ning inimene, kelle pärast edasi sõidetakse.
Teine salm muudab stseeni vaiksemaks. Kaaslane magab, pea vastu akent, põsel unenäoline aur. Laulja ütleb: „Men för din skull så gör jag vad som helst” [Aga sinu pärast teen ma ükskõik mida]. Lõpus muutub prantsuse keel segaduse ja pääsemise hääleks: „J’ai perdu mes repères” [Olen kaotanud oma orientiirid] ja „Je nage en eau trouble” [Ujun sogases vees]. Ta palub end viia nii kaugele kui võimalik, kuni maastikud mööduvad, udu hajub ja tänu teisele inimesele saab ta jälle hingata. Korduv „Tellement loin de ce monde” [Nii kaugel sellest maailmast] kõlab nagu soov jätta kogu muu korraks rongi taha.
