Parle À Ta Tête Lyrics in Estonian by Indila

Ombrelle tähendab 'päikesevari'. See on elegantne ja veidi vanamoodne sõna, mis toob esile teatud pildi ja tunnetuse, mida igapäevastes lauludes harva kohtab.

Laulus laulab Indila: "Et je marche seule cachée sous mon ombrelle" (Ja ma kõnnin üksi, peidus oma päikesevarju all). See loob kujundi haavatavusest ja soovist end maailma eest varjata, andes sõnale sügavama emotsionaalse tähenduse.

Indila, Prantsusmaalt pärit artist, annab selles loos hääle inimesele, kes tahab, et teda päriselt kuulataks ja mõistetaks: „Je veux qu'on m'écoute“ [Ma tahan, et mind kuulataks] ja „Dis-moi pourquoi j'suis là“ [Ütle mulle, miks ma siin olen]. Ta kõnnib üksi vihmavarju all, läheb Pôle Emploi’sse ehk Prantsusmaa tööturuametisse, ning tunnistab otse, et tuju on täiesti maas. Samal ajal püüab ta nalja teha ja naeratust hoida, kuigi ütleb: „J'suis en mode burn out“ [Ma olen läbipõlemise seisundis]. See segu argisest tööotsimisest, närvilisest huumorist ja peas kasvavast pingest teeb loo väga inimlikuks. Korduv „Parle à ta tête“ [Räägi oma peaga / räägi iseendaga] kõlab korraga nagu käsk end mõistusele võtta ja nagu tüütu hääl, mis ei lase mõtetel vaikida.

Teises pooles muutub pilt suuremaks ja unenäolisemaks: tuled ja rahvamass ajavad ta segadusse, armastus tundub sama joovastav kui absint, ning ta tahab oma elu särama panna „comme l'éclat d'une étoile“ [nagu tähe sära]. Ta ei soovi lihtsalt rahulikult läbi elu libiseda, vaid tahab elada nii, et süda põleks: kannatada, nutta, tantsida ja armastada. Pariis, Ateena, Veneetsia, Harlem ja Moskva muutuvad kujuteldava ühise reisi peatusteks. Kõige õrnemad read on palved andeks saada aja eest, mida ta ei andnud, ning mõte, et iga homne päev on üks päev vähem. See teeb refrääni veel teravamaks: enne kui aeg otsa saab, tuleb rääkida, mõelda oma peaga ja päriselt kohal olla.