Déraisonne tähendab 'kaotab mõistuse' või 'käitub ebamõistlikult'. See on huvitav sõna, sest see viitab hetkele, kus emotsioonid võtavad võimust ja loogika taandub.
Laulus ütleb Indila: "Et si parfois je déraisonne, Ton absence est mon seul hiver" (Ja kui ma mõnikord kaotan mõistuse, on Sinu puudumine minu ainus talv). See näitab, kui sügavalt laulja on mõjutatud oma armastatu puudumisest, isegi nii palju, et see paneb teda ebamõistlikult käituma. See sõna annab edasi tugeva emotsionaalse seisundi.
Prantsuse laulja Indila lugu „Feuille D'automne” viib meid otse sügisesse lehesattu, kus laulja võrdleb end ukse ette langenud kuivanud lehega: „Tout comme une feuille morte / Échouée près de ta porte” (Täpselt nagu kuivanud leht / Sinu ukse ette triivinud). Ta istub leinapaju all („Sous un saule pleureur”), unistab paremast elust ja ootab tuule tõusmist, et lootus saaks teda edasi kanda. Laulus vahelduvad aastaajad nagu tundedki: laulja tunnistab, et kalli inimese puudumine on tema ainus tõeline talv („Ton absence est mon seul hiver”).
Selles loos on mõnusat lootusrikkust ja värve („Mille et une couleurs” / Tuhat ja üks värvi), mis panevad südame kiiremini lööma. Kui saabuvad kevad ja suvi, kaob viimaks ka ootusärevus: „Tu es là, je n'attends plus personne” (Sa oled siin, ma ei oota enam kedagi). Lõpuks saabub rahu, öised tunnid kaovad koidikuni uinudes ja väljas ei olegi enam nii külm.