Зорепади tähendab sõna-sõnalt "tähesajud" või "meteoorisajud". See on ilus ja poeetiline sõna, mis viitab millegi haruldasele ja maagilisele.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada kingitusi või žeste, mis on nii suured ja ülekaalukad, et need tekitavad segadust. Laulja ütleb: "Ти даруєш зорепади мені, зупинись" (Sa kingid mulle tähesadusid, peatu), mis näitab, et need suured žestid on pigem hirmutavad kui lohutavad.
Victoria NIRO Ukrainast laulab siin suhtest, mis on jäänud sõpruse ja armastuse vahele. Nad räägivad telefonis tundide kaupa ning aeg kaob märkamatult, kuid tema tunneb süüd, sest mees tahab rohkem, kui tema suudab anda: „Бо я не твоя“ [„Sest ma ei ole sinu oma“]. Mees kingib talle lausa „зорепади“ [„tähevalanguid“], aga see romantiline pealetung ajab ta veel rohkem segadusse. Laulu pealkiri „Не знаю“ tähendab „Ei tea“ ja refräänis korduv „Не знаю, що сказати тобі“ [„Ma ei tea, mida sulle öelda“] kõlab nagu aus vastus inimesele, kes ei oska oma tundeid veel nimepidi nimetada.
Teises salmis muutub ebakindlus rahutuseks. Mees pole mitu päeva internetis nähtav, tema ei maga öösel ja mõtleb: „З ким без мене розмовляв?“ [„Kellega ta ilma minuta rääkis?“] See küsimus reedab, et sõprus ei tundu talle enam päris ainult sõprusena. Samal ajal tunnistab ta, et mehe tugev lähenemine, lilled tema jalge ette ja suur tähelepanu võisid teda hoopis hirmutada. Lõpus kõlab korduv „Ей, ало, ало, не мовчи“ [„Hei, halloo, halloo, ära ole vait“], millele järgneb kujund südame luku võtmete äraviskamisest ja telefoni kustutamisest. Kas nad räägivad ausalt või jooksevad teineteise eest minema? Laul ei anna vastust, vaid jätab nad armsalt, veidi närvesöövalt küsimuse „mis meist edasi saab?“ sisse.