Obłąkany tähendab 'hullunud' või 'hullatud'. See on tugev ja dramaatiline sõna, mis ei esine igapäevases kõnes ega igas laulus.
Sanah' laulus kasutatakse seda kirjeldamaks sügavat meeleheidet ja ekslemist. Laulja tunneb end suurel merel hullununa, mis peegeldab tema sisemist segadust ja üksindust. See poeetiline kasutus muudab sõna eriti meeldejäävaks ja mõjuvaks.
Sanah'i "Hymn" on sügavalt liigutav ja mõtisklev lugu, mis räägib igatsusest, üksindusest ja kaduvuse tundest. Laulja tunneb kurbust isegi siis, kui loodus tema ümber on kaunis – "Smutno mi, Boże, dla mnie na zachodzie / Rozlałeś tęczę blasków promienistą" [Kurb olen, Jumal, minu jaoks läänes / Sa valasid laiali kiirgava vikerkaare]. Ta kirjeldab end kui tühja viljapead, mis seisab uhkelt, kuid on seest tühi, ja tunneb end võõraste seas üksikuna, kandes "Ciszę błękitu" [sinise vaikuse] nägu.
See laul on justkui palve või pihtimus, kus laulja avab oma südame Jumalale, tunnistades oma sügavat kurbust: "Smutno mi, smutno mi, Boże" [Kurb olen, kurb olen, Jumal]. Ta võrdleb oma valu väikese lapse leinaga, kes nutab ema lahkumise pärast. Eriti puudutav on pilt rändavatest toonekurgedest, mida ta näeb merel olles ja mis meenutavad talle kodumaad: "Widziałem lotne w powietrzu bociany / Długim szeregiem / Żem je znał kiedyś na polskim ugorze" [Nägin õhus lendavaid toonekurgi / Pikas reas / Et ma tundsin neid kunagi Poola söötis maal]. See on lugu igatsusest kodu ja kuuluvuse järele, mis jääb kauaks kummitama.