Poziomki tähendab metsmaasikaid. See on armas ja veidi haruldane sõna, mis toob esile looduse ilu ja lihtsuse.
Laulus sümboliseerib see armastust, lootust ja ootust, luues kauni ja poeetilise kujundi. See on meeldejääv sõna, mis kutsub esile sooja ja õrna tunde.
LemONi lugu "Papier" on tõeline pärl, mis räägib sügavast ja erilisest sidemest kahe inimese vahel. Laulja kirjeldab, kuidas ta tunneb oma kallima kohalolekut ja mõtteid isegi siis, kui nad pole koos, ning suudab tema käekirja ära tunda kõigi teiste kirjade seast: "Jestem w stanie, mimo tej rysy / Pośród wszystkich tych listów rozpoznać twoje pismo" [Ma suudan, hoolimata sellest kriimust / Kõigi nende kirjade seas sinu käekirja ära tunda].
See eriline side on kirjeldatud läbi Jaapani paberi metafoori, mis on ainulaadne – see neelab valgust, ei peegelda seda ega kahise, olles täiesti hääletu. See on justkui nende suhe: vaikne, sügav ja eriline. Laulja tänab oma kallimat tarkuse, lootuse, südame ja usu eest, mis muudavad tema maailma ilusamaks. See on lugu armastusest, mis pole alati rahulik, vaid nõuab vaeva ja pisaraid, et õitseda, nagu öeldud: "Ludzie, rzuceni jak ziarno / Naprawdę wierzą, że miłość jest spokojem / Wielkim darem / A my dobrze / Wiemy ile łez podlewa ten kwiat" [Inimesed, visatud nagu seemned / Tõesti usuvad, et armastus on rahu / Suur kingitus / Aga meie teame hästi / Kui palju pisaraid seda lille kastab].