Jutro Lyrics in Estonian by LemON
Jutrznia tähendab 'koidutäht' või 'hommikutäht'. See on ilus ja poeetiline sõna, mis viitab esimesele tähele, mis ilmub hommikul enne päikesetõusu, sümboliseerides lootust ja uut algust.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada armastatud inimest kui valgusallikat ja lootust, mis toob uue päeva ja hajutab mured. See on haruldane ja sügav sõna, mis annab laulule erilise emotsionaalse sügavuse.
LemONi „Jutro” („Homme”) liigub ajas edasi-tagasi nagu inimene, kes tahaks korraga nii kindlust kui ka julgust. Laul algab veidi naljakalt: „Żadnego końca świata dziś nie będzie!” [Täna maailmalõppu ei tule!] Sest Tokyos on juba homme, samal ajal kui East Village’is on ikka veel eilne. Need paigad muudavad aja peaaegu mänguasjaks: ehk pole homne päev nii kaugel, kui praegu tundub. Kuid kõneleja kõhkleb endiselt, tahab teist inimest enda kõrval hoida ja otsib „pewną absolutną” [täielikku kindlust], mida elus vist kunagi päriselt ei saa.
Laulu nõuanne on lihtne ja otsekohene: kui tahad minna, ära vaata kaugele, vaid astu üks samm edasi. Maailm on täis vigu ja viha, seepärast lükkab kõneleja tänase muretsemise homsesse: „Nie będę myśleć dziś i na jutro to zostawię” [Ma ei mõtle täna, jätan selle homse peale]. Teine inimene on talle samal ajal „moją muzą” [mu muusa], „moją ciszą” [mu vaikus] ja „moją jutrznią” [mu koidutäht ehk uue päeva valgus]. Öösel ei saa ta magada, vaid mängib deemonitele hällilaulu; kui käed värisevad, tõstab ta siiski mõõga. Eriti tore ja veidi bravuurikas on mõte, et kindlus kuulub neile, kes mõtlevad vähem. See pole valmis vastus homsele, vaid kutse teha järgmine samm isegi siis, kui kahtlus veel kaasa tuleb.
