Kehaneti tähendab „ennustuse” või „ettekuulutuse” ning sõna algvorm on kehanet ehk „ennustus”. Laulus palutakse teisel inimesel „kabullen bu kehaneti” ehk „võta see ennustus omaks”, mis annab armastusloole müstilise ja saatusliku varjundi.
Güliz Ayla „Öyle Sev” („Armasta nii”) viib meid öisesse linna, kus jutustaja on endiselt ärkvel ja teise inimese kujutis kord selge, kord hägune. Ta mõtleb, kas nad on varemgi kohtunud ja kes nad teineteisele üldse olid. „Önce iki yabancı, sonra iki yalancı” („Alguses kaks võõrast, siis kaks valetajat”) on eriti terav kirjeldus: kõigepealt ei tunta teineteist, hiljem aga ei räägita võib-olla enam päris ausalt. Nad olid kord kaks armunut, kuid lõpuks jäi üksinda alles ainult jutustaja.
Korduv palve „Öyle sev, öyle sarıl ki” („Armasta nii, kallista nii”) kõlab nagu üleskutse lõpetada viisakas tagasihoidlikkus. „Bırak nezaketi” („Jäta viisakus kõrvale”) ja „Görelim cesareti” („Vaatame, kas sul on julgust”) nõuavad otsekohesust: kui see saatuslikuna tunduv lugu on juba nende ette toonud, siis armastagu nad ilma kaitsekihi ja ettevaatuseta. Samal ajal tunnistab laul, et nad polnud linna ainsad armunud, kuid üks konkreetne öö, naeratus ja tuttavana mõjunud pilk on jutustaja mällu talletunud. See teeb refrääni korraga romantiliseks ja pisut nõudlikuks: tunne ei tohiks jääda pelgalt juhuslikuks kohtumiseks.