Eigenarten tähendab 'iseärasused' või 'veidrused'. See on huvitav sõna, sest see viitab kellegi ainulaadsetele omadustele, mis võivad olla nii head kui ka veidi kummalised.
Laulus lauldakse: "Uns're Eigenarten durchschauen wir sehr gut / Die schrägen und die schönen" (Me mõistame teineteise iseärasusi väga hästi / Nii veidraid kui ka ilusaid). See näitab sügavat mõistmist ja aktsepteerimist suhetes, mis on laulu peamine teema.
Max Raabe laulus „Ans Herz Geh’n“ palub kõneleja teisel inimesel talle päriselt korda minna: „Willst du mir nicht ans Herz gehen?“ [Kas sa ei tahaks mulle südamesse minna?] See saksa väljend tähendab, et keegi puudutab sind sügavalt ja on sulle väga tähtis. Ta palub kallistust, sest siis „wird uns wieder warm“ [meil hakkab jälle soe], ning küsib otse, kas teine ikka näeb tema valu. Veidi naljakas ja armas on rida „Mein Glück macht Inventur“ [mu õnn teeb inventuuri]: justkui kontrolliks õnn oma varusid ja loeks üle, mis head veel alles on.
Laulu keskmes on kindel, vastastikune usaldus. Mõlemad lubavad teineteisel olla sellised, nagu nad on, koos veidruste, tülide ja leppimisega: „Wir halten uns fest, weil ich dir vertrau’“ [me hoiame teineteisest kinni, sest ma usaldan sind]. Nad tunnevad teineteist väga hästi ning otsustavad, et muu võib oodata: „Der Rest ist mir egal“ [ülejäänu ei lähe mulle korda]. See pole täiusliku suhte kirjeldus, vaid kahe inimese aus kokkulepe: me näeme teineteise häid ja viltuseid külgi, oleme teineteise jaoks olemas ega jäta teineteist hätta. Lõpus jõuab laul tagasi lihtsa põhjuseni: „Weil du mir ans Herz gehst“ [sest sa oled mulle väga tähtis].