Opșpe on kõnekeelne ja veidi vanamoodne viis öelda 'kaheksateist'. See on lühend sõnast 'optsprezece'.
Laulus kasutatakse seda, et luua nostalgiline ja nooruslik tunne: "Ne iubim până la stele ca la opșpe ani" (Me armastame üksteist tähtedeni nagu kaheksateistaastaselt). See annab laulule erilise ja intiimse tooni, viidates esimese armastuse süütusele ja intensiivsusele.
Carla’s Dreams ja INNA laulavad armastusest, mis sai alguse kahe noore „hullu” vastuhakuna kogu maailmale. Refräänis kordub „Tu și eu, el și ea, lângă noi” [sina ja mina, tema ja tema, meie kõrval], nii et algne paar pole enam üksi: nende ümber on nüüd terve väike pere. „Ne iubim până la stele ca la opșpe ani” [armastame teineteist tähtedeni nagu 18-aastaselt] ühendab suure, peaaegu kosmilise armastuse nooruse otsekohesusega. „Opșpe” on kõnekeelne lühend sõnast „optsprezece”, 18. See teeb rea eriti armsaks: nad tahavad säilitada noore armastuse siiruse ka siis, kui elu on edasi läinud.
Laulu paar ei püüa kellelegi sobida. „Eu vreau să corespund doar cu ideile din tine” [mina tahan sobituda ainult sinu mõtetega] tähendab, et tähtis pole teiste heakskiit, vaid nende omavaheline mõistmine. Nad ei kogu palju fotosid, kuid neil on palju mälestusi; üks partner pahandas teisega „ca mama” [nagu ema], kui too pahandust tegi. Naljakas ja soe detail muudab suhte päris eluliseks. Hiljem küsitakse: kuidas said „doi nebuni singuri împotriva lumii” [kaks üksikut hullu kogu maailma vastu] lõpuks „tot doi nebuni dar cu doi copii” [ikka kaks hullu, aga kahe lapsega]? Vastus ei ole suur elutarkus, vaid nende ühine ajalugu: nad on vanemaks saanud, kuid laul väidab, et naiivsed teismelised on neis endiselt alles, „în zâmbete milionari” [naeratustelt miljonärid].