Kunniavieras tähendab 'auvääriline külaline'. See on liitsõna, mis koosneb sõnadest kunnia ('au') ja vieras ('külaline'). See sõna on huvitav, sest see annab edasi sügavama tähenduse kui lihtsalt 'külaline'.
Laulus viitab kunniavieras kurbusele. See metafooriline kasutus annab kurbusele austatud ja isegi oodatud staatuse, justkui oleks see oluline õpetaja või elukogemus, mida tuleb kohelda lugupidamisega. See on ilus ja mõtlemapanev viis kurbusest rääkimiseks.
Jenni Vartiaineni "Suru On Kunniavieras" on laul, mis kutsub meid üles suhtuma leinasse ja kurbusesse kui austatud külalisesse. Laulu sõnad soovitavad meil mitte kunagi kurvastust oma ukselt tagasi saata, kui see koputab, vaid hoopis kutsuda ta sisse, pakkuda talle süüa, juua ja isegi öömaja. See on nii ilus ja sügav mõte, kas pole?
Laul näeb kurbust kui midagi, mida tuleb hellalt hoida ja kasta pisaratega, et see saaks õide puhkeda. Nagu öeldakse: "Surua kyynelin kastella täytyy / Jotta se puhkeais kukkaan" [Kurbust peab kastma pisaratega / Et see õide puhkeks]. Ja isegi kui see õis lõpuks hääbub, jäävad mälestused alles, sest "Muistot on kalleinta kultaa" [Mälestused on kalleim kuld]. See laul õpetab meile, et kurbus ei jää igaveseks, vaid tuleb ja läheb, jättes endast maha väärtuslikud õppetunnid, mida ei leia raamatutest ega saa osta rahaga. See on tõesti liigutav ja annab lootust.