Полнеба tähendab sõna-sõnalt 'pool taevast'. See on liitsõna, mis ühendab 'pool' (pool) ja 'небо' (taevas), luues poeetilise ja visuaalse kujundi.
Laulus kasutatakse seda väljendit fraasis "В полнеба гроза" (Pooles taevas on äikesetorm), mis viitab suurele ja ähvardavale tormile, mis katab poole taevast. See annab edasi dramaatilise ja melanhoolse meeleolu, mis on Zemfira loomingule iseloomulik.
Zemfira laul „Снег“ („Lumi“) on lühike ja unenäoline kohtumine, kus keegi jookseb laulja poole üle katuste. Laulja ütleb: „Я вижу тебя“ („Ma näen sind“) ja „Слышу тебя“ („Ma kuulen sind“), kuigi teine inimene on võib-olla kaugel või alles kujutluses. Taevas on poolenisti äikesetorm, pool elust on möödunud ning ometi palutakse: „Отдай мне своё сердце“ („Anna mulle oma süda“). See on otsekohene ja natuke pöörane palve.
Kõik näib koonduvat hetkele, mil lumi hakkab sadama: „Когда снег начнётся“ („Kui lumi algab“). Nad istuvad maha ja jäävad ootama. Laulja palub teisel rääkida oma saladustest ning küsib, kust teda siis otsida. Sõna „снег“ tähendab vene keeles „lund“ ja kordub nagu ootus või kokkulepitud märk. Laulus ei seletata, kas see kohtumine on päriselt võimalik, kuid kujutluspilt on selge: katused, äike, saladused ja kaks inimest, kes ootavad koos esimest lund.