Galop tähendab 'galoppi' – hobuse kiireimat jooksuviisi. See on dünaamiline ja energiline sõna, mis annab edasi kiirust ja pidevat liikumist.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada pidevat tagaajamist ja ajaga võidujooksu. See sümboliseerib elu kiiret tempot ja tunnet, et aeg on alati kannul, isegi kui proovida põgeneda.
Zakopoweri „Galop” kujutab elu pöörase, peatamatu ratsana. Jutustaja „Biegnę, padam, wstaję” [jooksen, kukun, tõusen] ja „bez końca galop” [lõputu galopp] korduvad nagu kabjapõrin: ta liigub edasi, isegi kui vahepeal maha kukub. Enne kukelaulu äratab teda „jego wrzask” [tema kisa]. See kukk ei lase põgeneda, kihutab teda halastamatult takka ja püsib kannul nagu vari. Väga konkreetne ja veidi naljakas kujutlus: hommikune kukk on siin otsekui tüütu sundija, kes ei anna isegi magada.
Kui jutustaja proovib hoogu maha võtta, löövad kannused talle külgedesse. Ta unistab, et ka see jälitaja väsiks kunagi, kuid lõpuks selgub, kes ratsanik tegelikult on: „Mój przyjaciel czas” [minu sõber aeg]. Ükskõik, kas ta põgeneb maailma otsa, jõuab põhja või sirutab käe tähtedeni, aeg istub tal ikka peas ja teab iga tema liigutust. Sõna „galop” [galopp] muutub seega kujundiks elule, mis kihutab edasi ilma pidurita. Laul on hoogne, otsekohene ja natuke irooniline: aeg on „sõber”, aga selline sõber, kes ei lase sul hetkekski hobuse seljast maha astuda.