Periphery tähendab 'perifeeria' ehk millegi ääreala või piirkonda, mis asub keskpunktist eemal. See on haruldasem ja kõnekam sõna kui tavalised sünonüümid nagu 'edge' või 'side'.
Laulus viitab see sellele, mis on sinu vaatevälja äärealadel, asjadele, mida sa ehk ei märka kohe, kuid mis on siiski olemas. See loob pildi pidevast hirmust ja ebakindlusest, mis on alati kohal, isegi kui sa püüad neid ignoreerida.
See Twenty One Pilots'i lugu „Oldies Station” on nagu sõbra õlalepatsutus, kui elu tundub keeruline. See räägib sellest, kuidas me kõik kogeme hirmu ja valu – „Fear of the past and relative pain” [Hirm mineviku ja suhtelise valu ees] on midagi, millega me kõik suhestuda saame. Laul näitab, kuidas me õpime neid tundeid aja jooksul eirama, isegi kui need tegelikult kasvavad. See on aus pilk sellele, kuidas me teeme vigu („Make an oath then make mistakes” [Anna vanne, siis tee vigu]) ja kuidas me kaotame lähedasi inimesi, mis sunnib meid oma tempot muutma.
Aga see pole ainult raskustest! Lugu areneb edasi ja näitab, kuidas me aastatega kohaneme ja õpime. See on nagu avastus, et isegi kui pimedus peale rullub („When darkness rolls on you” [Kui pimedus sinu peale veereb]), suudad sa ikkagi edasi minna („Push on through” [Suru läbi]). Lõpuks leiad end olukorrast, kus sa ei pahanda enam punaste tulede pikkuse pärast ja kuuled oma lemmiklugu vanast raadiojaamast. See on ilus meeldetuletus, et ellujäämisvõitlus muutub ajaga kergemaks ja sa leiad rõõmu pisiasjadest, nagu lapse esimene tantsuetendus. See lugu annab lootust ja näitab, et isegi läbi raskuste on võimalik leida rahu ja õnne.