Kuolinmarssi tähendab 'surmamärssi'. See on liitsõna, mis koosneb sõnadest kuolema ('surm') ja marssi ('marss').
Laulu pealkirjas ja kontekstis viitab see pidulikule, kuid samas kurvale marsile, mis sümboliseerib vabaduse lõppu või selle nimel suremist. See sõna on intrigeeriv ja annab edasi laulu sünge, kuid võimsa tooni.
„Vapauden Kuolinmarss” tähendab „Vabaduse surmamarsi”. Marco Hietala loob siin sünge rännaku, kus tee kulgeb läbi küngaste, lume, vere ja surma. Laulja on korraga rändur ja teejuht: „Käyn jälleen vaeltamaan” [„Lähen jälle rändama”]. Ta jätab lumme verise jälje ning laseb vastastel, keda nimetatakse „hurtties” ehk koerteks, end üles leida. Kujutlus on karm ja väga konkreetne: veri joonistab „riimun kehän” [„ruunikirja ringi”], otsekui märgi või loitsu otse surma keskmesse.
Teises pooles muutub rännak mässuks. Vaatepildis on vaiade otsa tõstetud pead, ammuli silmad ja suud ning „tyhjä harmonia” [„tühi harmoonia”], mis küsib sõnadeta: miks? Laulja pöörab vabaduse mõtte ümber: ta läheb oma orje vabastama, kuid tee viib „vapauteen, kuolemaan!” [„vabadusse, surma!”]. Lõpus muutub veri lausa kutseks teisele inimesele: „Sillä kaulaasi suutelen” [„Sest su kaela ma suudlen”]. See on meelega vastuoluline ja jõhker pilt, kus armastus, ohver ja surm segunevad. Soomekeelne „vapaus” on vabadus, „kuolema” surm ja „orja” ori, nii et pealkiri ning korduvad sõnad annavad loole selge, kuid sünge suuna: vabaduse poole minnakse läbi enese ohverdamise.