Luunmurskaaja tähendab sõna-sõnalt 'luupurustaja'. See on võimas ja dramaatiline liitsõna, mis koosneb sõnadest 'luu' (luu) ja 'murskaaja' (purustaja).
Laulus kasutatakse seda sõna, et kirjeldada armutut ja külma saatust või jõudu, mis toob kaasa hävingu ja kohtuotsuse. See loob kujutluspildi millestki vääramatust ja hävitavast, mis on laulu teemaga sügavalt seotud.
Marco Hietala "Kiviä" on lugu, mis viib meid rännakule läbi kivise ja mõtiskleva maastiku. See laul räägib meile kivide mitmetahulisest olemusest – need on nii füüsilised objektid kui ka sümboolsed kujundid, mis esindavad saatust, kohtumõistmist ja isegi igavikulisust.
Laulu alguses tunnistas laulja, et oli kunagi muretu, kuid sai sõnadest "kivid sappi" ("Sanoistaan, sain kivet sappaisiin"). See viitab valusatele kogemustele või rasketele tõdedele, mis on teda mõjutanud. Kivid on ka taevased rändurid: "Hoi! Kivet suuren taivaan" [Hoi! Suure taeva kivid] ja "Hoi! Tähtien matkaajat" [Hoi! Tähtede rändurid]. Need on igavesed ja võimsad, olles nii hauakivid kui ka elu andjad. Laulus on ka vihjeid inimkonna suhetele kividega, näiteks püramiididele kui "surnute kodule" ("Pyramidi on koti kuolleiden"). See on lugu, mis paneb mõtlema elu hapruse ja kivide püsivuse üle.