Sõna "malincunia" on Napoli murdes "melancholia" ehk melanhoolia. See on haruldane ja poeetiline sõna, mis annab laulule sügavust.
Laulus kirjeldab see tunnet, mis tekib päikese loojudes, luues pildi igatsusest ja nukrusest, mis on omane armastajale, kes soovib oma kallima akna all kauemaks jääda.
Kas oled kunagi tundnud, et päikeseline päev on lihtsalt nii ilus, et see teeb tuju heaks? Just sellest laulab Il Volo oma versioonis klassikalisest loost "'O Sole Mio". Laul algab kirjeldades, kui kaunis on päikesepaisteline päev pärast tormi – "Che bella cosa na jurnata 'e sole, N'aria serena doppo na tempesta" [Kui ilus on päikeseline päev, rahulik õhk pärast tormi]. Õhk on nii värske, et tundub nagu pidu!
Kuid laulu tõeline süda peitub selles, et laulja leiab veelgi ilusama päikese – oma armastatu näos. Ta ütleb: "Ma n'atu sole cchiu' bello, oi ne', 'O sole mio sta 'nfronte a te" [Aga teine, veel ilusam päike, oh kallis, minu päike on sinu näos]. See on nii armas mõte, et isegi kui õhtul päike loojub ja teda tabab kurbus – "Quanno fa notte e 'o sole se ne scenne, Me vene quase 'na malincunia" [Kui öö saabub ja päike loojub, tabab mind peaaegu melanhoolia] –, siis teadmine, et tema armastatu on olemas, toob talle tagasi selle päikese tunde. See laul on lihtsalt puhas rõõm ja armastus, mis paneb sind tundma, et isegi kõige pimedamal hetkel on alati olemas sinu oma päike.