Kirosana tähendab 'roppusõna' või 'vandesõna'. See on huvitav valik, sest laulu pealkiri on "Kiitos Ei Ole Kirosana" (Aitäh ei ole roppusõna), mis annab sõnale keskse tähenduse.
Laulus rõhutatakse, et tänulikkuse väljendamine on oluline ja positiivne, mitte midagi, mida peaks häbenema või vältima. See sõna on meeldejääv ja kannab endas olulist sõnumit suhtlemise ja positiivsuse kohta.
Haloo Helsinki! laul „Kiitos ei ole kirosana“ tähendab otsetõlkes „Aitäh ei ole sõimusõna“. See on terav ja veidi musta huumoriga üleskutse mitte jääda kõrvalt vaatama, kui maailm kisab oma hulluse pärast. Laulus aidatakse nutvat last, kuid abistajat kahtlustatakse kohe halvas kavatsuses; tänaval kokku kukkunud naist ei aidata, sest arvatakse, et ta on segaduses. Küsimus „Miks on nii helvetin vaikeeta katsoo silmi / Tai sanoa moi“ [„Miks on nii kuradi raske silma vaadata / või tere öelda?“] kõlab nagu etteheide meie ettevaatlikule ja umbusklikule argipäevale.
Refrään annab sellele kõigele vastulöögi: „Mut jos huudat lujempaa / Saat äänes kuulumaan“ [„Aga kui karjud kõvemini / siis sinu hääl kostab“]. „Huudat“ tähendab siin mitte tingimata vihast karjumist, vaid julgelt sõna võtmist, kui teised vaikivad. Tänu ütlemine on väike, kuid tugev vastutegevus: „Kiitos ei oo kirosana“ [„Aitäh ei ole sõimusõna“]. Laul pilkab ka lihtsaid elutarkusi, näiteks mõtet, et kui palud vabandust, saad vabandust, ning ütleb otse, et üksindus võib olla ohtlikum kui ülekaal ja usaldus parem kui pidev jälitamine või kahtlustamine. Lõpus muutub sõnum eriti selgeks: ava suu, lase oma häälel kuulda olla ja tõuse uuesti püsti.