Balayé tähendab sõna-sõnalt "pühitud" või "ära pühitud". See on visuaalselt rikas ja dramaatiline sõna, mis annab edasi lõplikkuse ja puhtuse tunde.
Laulus kasutab Édith Piaf seda korduvalt, et rõhutada oma mineviku täielikku hülgamist. Fraasid nagu "C'est payé, balayé, oublié" (See on makstud, pühitud, unustatud) ja "Balayé les amours" (Pühitud armastused) näitavad, kuidas ta on oma mured, rõõmud ja isegi armastused minema pühkinud, et alustada uuesti. See sõna on laulu keskne teema ja annab edasi võimsa vabanemise tunde.
Édith Piaf, Prantsusmaalt pärit laulja, esitab siin väga kindla otsuse minevik selja taha jätta. Korduv „Non, rien de rien“ [„Ei, mitte midagi“] ja „je ne regrette rien“ [„ma ei kahetse midagi“] annavad loole peaaegu loosungi rütmi. Laulja ütleb, et talle on ükskõik nii talle osaks saanud hea kui ka halb: „Tout ça m’est bien égal“ [„kõik see on mulle täiesti ükskõik“]. See on otsekohene ja veidi trotslik, mitte vaikne mõtisklus.
Minevikku kujutatakse nagu midagi, mida saab ära koristada: „C’est payé, balayé, oublié“ [„see on makstud, minema pühitud, unustatud“]. Väljend „je me fous du passé“ [„minevik ei huvita mind“] on kõnekeelne ja üsna tugev viis öelda, et ta ei hooli enam vanadest asjadest. Ta süütab oma mälestustega tule, jätab maha nii mured ja rõõmud kui ka armastused koos nende värisevate emotsioonidega ning alustab „à zéro“ [„nullist“]. Kõige tähtsam muutus tuleb lõpus: tema elu ja rõõmud algavad täna koos sõnaga „toi“ [„sinuga“].