Lohduttomin on ülivõrdes vorm sõnast lohduton, mis tähendab 'lohutamatu' või 'trööstitu'. See on tugev ja emotsionaalne sõna, mis ei esine igas laulus.
Laulus viitab see reeglile, et nad ei tohi teineteist vajada nii, et nad vajuvad masendusse ega suuda ilma teiseta elada. See on laulu kontekstis kõige kurvem ja lootusetum reegel, mis annab edasi suhte keerukust ja valu.
Anna Puu laul „Säännöt Rakkaudelle” („Reeglid armastusele”) räägib kahest inimesest, kes tunnevad teineteise vastu tugevat tõmmet, kuid püüavad seda rangete reeglitega kontrollida. Nad ei tohi teineteist tahta nii, et peaksid kodus oma lähedastele valetama, ega öelda: „Mitäpä jos kaiken riisuisimme?” [„Mis siis, kui võtaksime kõik seljast?”]. See teine reegel on otsekohene ja veidi ehmatav: nendevaheline soov on olemas, isegi kui nad üritavad sellele ukse kinni panna.
Korduv mõte „Meidän täytyy keksiä säännöt rakkaudelle” [„Me peame armastusele reeglid välja mõtlema”] kõlab nagu katse armastada ainult lubatud piirides. „Hiljentää risteyksiin ajoissa” [„Võtta ristmikel õigel ajal hoog maha”] ja „Kääntyä kotiin ajoissa” [„Pöörata õigel ajal koju tagasi”] muudavad suhte liikluseks, kus tuleb ohtlikus kohas pidurdada. Kõige kurvem reegel ütleb, et nad ei tohi teineteist vajada nii, et vajuvad teineteisest sõltuvusse ega saa enam iseseisvalt elada. Ometi lõpeb laul küsimusega: „Entä jos sittenkin rakastumme?” [„Aga mis siis, kui me ikkagi armume?”]. Kõiki reegleid ei pruugi olla võimalik järgida, eriti kui nad on algusest peale loodud üheks.