Raollaan tähendab 'praokil' või 'irvakil'. See on huvitav sõna, mis kirjeldab midagi, mis ei ole täielikult suletud ega täielikult avatud, vaid justkui ootab midagi.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt: "Jos on ovi raollaan, se pääsee palaamaan" (Kui uks on praokil, saab see tagasi tulla). See viitab lootusele, et armastus saab tagasi tulla, kui sellele jäetakse kasvõi väike võimalus.
Soome laulja Anna Puu rokilik lugu viib meid pealtnäha täiesti tavalisse 1950ndate majja, kus esikus ootavad kolmes eri suuruses kingad ja köögist levib söögilõhna. Päeval ollakse perega koos, valitakse plaate ja tapeete, aga õhtuks vajub soojus ära. Sõnad ütlevad seda otse ja ilustamata: „Mutta rakkaus ei asu tääl enää” (Aga armastus ei ela siin enam). Küünlavalgusest ja ühisest õhtusöögist hoolimata lösutavad kaks inimest oma nurkades ning nägudel särab vaid „kalpea ruudun valo” (kahvatu ekraanivalgus). Tuttav vaatepilt paljudest tänapäeva kodudest, kus ekraanid võtavad vestluse üle.
Lugu pakub aga välja ka selge ja lihtsa lahenduse, ilma liigse keerutamiseta: „Käykää yhtäaikaa nukkumaan” (Minge üheaegselt magama) ja „Sanokaa ne kolme pientä sanaa” (Öelge need kolm väikest sõna). Need kuulsad kolm sõna on muidugi „minä rakastan sinua” (ma armastan sind). Kui jätta uks kasvõi natuke praokile („ovi raollaan”), saab armastus majja tagasi tulla. See on ühtaegu terav ja lootusrikas meeldetuletus, et suhte taastamine algab teinekord kõige argisematest sammudest.