Zaunpfahl tähendab sõna-sõnalt „aiaposti“. Väljendis mit dem Zaunpfahl winken tähendab see aga väga otsese ja ilmselge vihje andmist, mida on peaaegu võimatu mitte märgata.
Laulus tunnistavad nad, et nad ignoreerisid kõiki selliseid vihjeid. See kujund on humoorikas ja meeldejääv ning näitab, kuidas saksa keeles kasutatakse konkreetset eset kujundlikus väljendis.
Tim Bendzko ja Cassandra Steeni „Unter die Haut“ tähendab sõna-sõnalt „naha alla“, kuid siin on see saksa kõnekujund: miski puudutab inimest väga sügavalt. Laul algab üllatusest, et üksindus ei olegi paratamatu: „Das geht mir unter die Haut“ [See läheb mulle naha alla] ja „Ich habe es erst nicht geglaubt, dass ich hier nicht alleine bin“ [Ma ei uskunud alguses, et ma ei ole siin üksi]. Laulja tunnistab, et inimesed olid end justkui üksinduseks treeninud ning eirasid kõiki vihjeid, mis oleksid võinud neid teistele lähemale tuua. Kujund „den Wink mit dem Zaunpfahl ignoriert“ [eirasime viibet aiapostiga] on tahtlikult veidi naljakas ja tähendab väga selget märguannet, mida ei saa enam peeneks vihjeks nimetada.
Edasi muutub laul kutseks kaitsemüürid maha jätta. Tühjad kestad nende ümber varjavad vaate elule, mida nad kunagi tahtsid, kuid nüüd avastavad nad sideme, mis juhib neid „bis ich zu Hause bin“ [kuni olen kodus]. „Kodu“ ei paista siin olevat ainult konkreetne koht, vaid turvatunne, mis sünnib koos kellegagi. Sõnad „Weil du auch ohne Worte unsere Lieder singst“ [sest ka ilma sõnadeta laulad sa meie laule] räägivad mõistmisest, mis ei vaja seletamist. Kui ka sina tunned seda, ütleb laul, jäta kõik sinnapaika ja põgene kaasa. Päris hoogne ettepanek, aga mõte on selge: ära jää tühjade kestade ja tühjade sõnade sisse, kui ühendus teise inimesega viib sind tagasi sinna, kus tunned end turvaliselt.