Blodbad tähendab sõna-sõnalt "veresauna" või "massimõrva". See on väga dramaatiline ja tugev sõna, mis viitab suurele vägivallale ja inimkaotustele.
Laulus kasutatakse seda kirjeldamaks sõja kohutavaid tagajärgi ja lahinguväljade julmust, kus Gustavus Adolphus oma armeed juhtis. See sõna toob esile loo ajaloolise konteksti ja sõja halastamatuse.
Sabaton toob meieni loo Põhjala Lõvist, Gustav II Adolfist, Rootsi kuningast, kes valitses pimedal ja sõjakal ajastul. Laul kirjeldab teda kui meest, kelle unistus peab teoks saama, ja kes ei anna armu neile, kes tema teele ette jäävad. Ta juhib võimsat armeed põhjast, valmis lahinguks ja sõjaks.
Laulu sõnad "Legenden har spått, gult och blått" [Legend on ennustanud, kollast ja sinist] viitavad Rootsi lipuvärvidele ja kuninga saatusele. Ta ei karda mõõka ega lasku. Gustav II Adolf, keda kutsutakse ka "Acerbus et ingens" [Karm ja tohutu] ning "Augusta per angusta" [Suurepärane läbi raskuste], on siin kujutatud kui sõjakunsti tulevikku, kes juhib oma vägesid nagu lõvi. Laul räägib ka lahingust hea ja kurja vahel, kus "Örn och lejon, klo mot tand" [Kotkas ja lõvi, küünis hamba vastu] panevad maailma põlema. See on lugu legendist, mis saab tõeks lahinguväljal, mis on ristitud verega.