Ontglipt tähendab 'libiseb käest' või 'põgeneb'. See on emotsionaalselt laetud sõna, mis viitab millegi väärtusliku kaotamisele või möödalaskmisele.
Laulus küsib S10: "Wat als het leven mij ontglipt?" (Mis siis, kui elu libiseb mul käest?). See väljendab sügavat hirmu aja möödumise ja elamata elu ees, andes laulule melanhoolse ja mõtiskleva tooni.
Kas oled kunagi mõelnud, mis siis, kui kõik hea, mis su elus on, jääbki alatiseks? S10 ja Froukje laul "Nooit Meer Spijt" [Mitte Kunagi Enam Kahetsust] sukeldub just sellesse tundesse, aga ka hirmudesse, mis sellega kaasnevad. Laulja tunneb, et ta ei ole viimasel ajal palju kodus olnud, otsides midagi uut ja soovides "rohkem heli" [meer geluid]. See pole põgenemine, vaid pigem tähistamine – "See, mida veel polnud, on nüüd siin" [Dat wat er nog niet was, dat dat nu hier is].
See lugu on täis mõtisklusi elu mööduvuse üle. Laulja küsib: "Mis siis, kui see kunagi enam ei kao?" [Wat als het nooit meer weggaat?] ja "Mis siis, kui elu libiseb mul käest?" [Wat als het leven mij ontglipt?]. Kuid vastus on selge ja jõuline: "Ma tahan õnnelik olla enne seda aega, seega ma ei kahetse enam kunagi" [Ik wil gelukkig zijn voor die tijd, dus ik heb nooit meer spijt]. See on ilus meeldetuletus, et peaksime elama praeguses hetkes ja nautima seda, mis meil on, kartmata tulevikku. Laulja tunnistab, et on igatsenud aega, mil ta saab duši all käies mitte millelegi mõelda, mis paneb elu tunduma vähem pika ja hirmutavana. See on laul enesearmastusest ja sellest, kuidas õppida armastama ka ilma kindla eesmärgita.