Nuvole tähendab 'pilved'. See on ilus ja poeetiline sõna, mis annab laulule sügavuse ja kerguse.
Laulus kasutatakse seda metafoorina, et kirjeldada suhet, mis ei pruugi olla kangelaslik ega dramaatiline, vaid pigem voolav ja muutuv, nagu pilved taevas. See viitab vabadusele ja kergusele, mis on omane kahele inimesele, kes on koos, kuid ei ole seotud maiste ootustega.
See Marco Mengoni lugu on nii mõtisklev ja armas! Kujuta ette, et kohtud ootamatult kellegagi, keda sa pole ammu näinud. Laulja tunneb just seda – „Com'è strano rincontrarti ancora / A pensarci bene sembra che non sia passata un'ora“ [Kui imelik on sind jälle kohata / Kui sellele mõelda, tundub, nagu poleks tundigi möödunud]. See on see hetk, kus aeg justkui peatub ja kõik vanad tunded tulevad tagasi, eriti kui teine inimene sulle otsa vaatab: „Sarà il tuo sguardo che mi spacca a metà“ [See peab olema sinu pilk, mis mind pooleks murrab].
Ta mõtleb isegi lillele, mille ta kunagi kinkis – „Chissà se il fiore che ti ho regalato / È dentro a un libro o è tornato dentro a un prato“ [Kes teab, kas lill, mille ma sulle kinkisin / On raamatu vahel või on tagasi heinamaal]. See on nii ilus ja natuke kurb mõte, eks? Aga kõige südamlikum on see, kuidas ta ütleb: „Non siamo stati due eroi / No, non lo saremo mai / Noi non siamo due eroi / Noi saremo le nuvole“ [Me ei olnud kaks kangelast / Ei, me ei saa seda kunagi olema / Me ei ole kaks kangelast / Me oleme pilved]. See tähendab, et nad ei olnud mingi suur ja dramaatiline armastuslugu, vaid midagi kergemat ja vabamat, nagu pilved taevas. See on nii ilus ja aus viis kirjeldada suhet, mis ei pruukinud olla täiuslik, aga oli siiski eriline.