Éternel tähendab 'igavene'. See on ilus ja poeetiline sõna, mis väljendab kestvust ja lõputust.
Laulus "J't'emmène Au Vent" kasutatakse seda sõna armastuse kirjeldamiseks: "Notre amour est éternel" (Meie armastus on igavene). See annab laulule sügavama ja romantilise tähenduse, rõhutades suhte püsivust ja tugevust.
Louise Attaque’i laulus „J’t’emmène au vent“ kutsub laulja kellegi endaga tuulde, inimestest kõrgemale: „Allez viens, j’t’emmène au vent“ [Tule, ma viin su tuule kätte] ja „Je t’emmène au dessus des gens“ [Ma viin su inimestest kõrgemale]. See kõlab nagu spontaanne põgenemine argise rahvamassi kohale, vabasse õhku. Pealkirja j’t’emmène on kõnekeelne lühend fraasist je t’emmène, „ma viin sind“. Laulja palub teisel inimesel meeles pidada: „Notre amour est éternel et pas artificiel“ [Meie armastus on igavene ja mitte tehislik]. Sõna artificiel kordub lõpus peaaegu nagu väike kahtlane järelkaja, mis teeb kinnituse veidi naljakalt tungivaks.
Samal ajal ei ole see ainult suur romantiline hüüe. Laulja tahab, et teine inimene „se ramène devant“ [tuleks ettepoole ehk ilmuks kohale] ja oleks vahel olemas, helistaks sagedamini ning „prennes parfois le devant“ [võtaks mõnikord ise juhtimise enda kätte]. Ta ootab ka, et teine oleks see, keda ta kuuleb: „Je voudrais que tu sois celle que j’entends“ [Ma tahaksin, et sina oleksid see, keda ma kuulen]. Nii liigub laul tuulise vabaduse kujutlusest väga konkreetse palveni: tule kohale, võta ise ühendust ja ära lase sellel armastusel ainult sõnadeks jääda.