Inesorabilmente tähendab 'halastamatult' või 'vältimatult'. See on tugev ja dramaatiline sõna, mis kirjeldab midagi, mis juhtub paratamatult ja millele ei saa vastu seista.
Laulus kasutab Ligabue seda sõna, et kirjeldada, kuidas tema armastus ja side selle naisega on vältimatu ja möödapääsmatu. Ta laulab: "Come sei Inesorabilmente" (Kuidas sa oled vältimatult), rõhutades, et see naine on tema elus kindel ja muutumatu jõud, mis on teda korduvalt päästnud.
See on armastuslugu inimesest, kes suudab oma kaaslast ka pärast paljusid aastaid ikka veel üllatusega vaadata. Ta tunneb naise silmi, kiirenenud südamelööke ja laienenud pupille, kuid ei arva, et tunneks teda lõpuni. Naine püüab oma vigu varjata, samal ajal kui mees ütleb otse, et talle meeldivad need kõik. Refrääni „Tu sei lei“ [Sina oled tema] kordub nagu kindel äratundmine: kogu rahva hulgas on just tema see õige, „e lo sei stata sempre“ [ja sa oled seda alati olnud].
Laulus on ka ilusalt kummaline kujutlus kahest inimesest, kes on teineteise taas leidnud. Kui meri on vaikne või tuul peatunud, ilmub naine ikka tema mõtetesse, oma võõrapärase nimega ja inimesena, kes oskas varem üksi olla, kuid ei pea seda enam tegema. Mees usub, et nende kohtumisel on tähendus, ning ütleb, et naine on teda korduvalt päästnud „da qualche tipo di altra morte“ [mingi teistsuguse surma eest], rääkides otse tõtt. Kõige õrnem märk on tema lõhn, mis jääb õhku nagu sõnum: „io ci sono“ [ma olen siin] ja „sarò sempre qua“ [ma olen alati siin].