Tarkenee on soome keeles verb, mis tähendab 'saab hakkama' või 'on piisavalt soe'. See on laulu pealkiri ja kordub refräänis, andes edasi vastupidavuse ja kohanemisvõime tunde.
Laulus kasutatakse seda sõna, et väljendada, et isegi kui elu on raske ja väljakutseid täis, saab siiski hakkama. See on positiivne ja julgustav sõnum, mis kõlab eestlastele tuttavalt, arvestades meie sarnast kliimat ja mentaliteeti.
JVG „Tarkenee“ viib meid halli, külma ja üsna kaootilisse Soome argipäeva. Ville ärkab „limanuljaska“ [limase lödina] toa nurgas, vana pitsa lõhnab ning naabrid vaidlevad jälle. Päevad on täis tööd, pimedust ja väikseid ebaõnnestumisi: „Sukset välil lipsuu, mut ladult me ei poistuta“ [suusad libisevad vahel, aga rajalt me ei lahku]. See on naljakas ja visa mõtteviis: isegi kui kõik logiseb, ei anta oma rajast päriselt alla. „Kyllä täällä tarkenee“ tähendab umbes „siin saab hakkama“ või sõna-sõnalt „siin ei hakka külm“. See korduv lause muudab külma, väsimuse ja surve peaaegu trotslikuks hüüdeks.
Tekst liigub edasi enesekindla, veidi segase jutuvooluna. Laulja on „kaukana freshistä“ [värskusest kaugel], aga „en vielkää tippumas messistä“ [ei kuku veel mängust välja]. „Pleksit“ tähendab siin päikeseprille ning „ei lähe mu peast“ annab mõista, et ta hoiab oma stiilist kinni ka siis, kui olukord on udune. Kui „hommat valkenee, ni naamat kalpenee“ [asjad tulevad ilmsiks ja näod lähevad kahvatuks], ei paista ta siiski murduvat. Hiljem mainib ta ema ja isa, kes oleksid teda nägemas või kuulmas, ning tunnistab, et tal tuli uskuda igasuguseid asju ja pidevalt ennast tõestada. Släng, räpased detailid ja korduv „Tarkeneeks tääl?“ [kas siin saab hakkama?] annavad loole korraga huumorit ja närvilist energiat. Vastus on selge: „Kyllä täällä tarkenee!“