Aurora tähendab 'koit' või 'põhjavalgus'. See on ilus ja poeetiline sõna, mis viitab uuele algusele ja lootusele.
Laulus kasutatakse seda sõna metafooriliselt, et kirjeldada rasketest aegadest väljatulekut ja uue lootuse leidmist. Jão laulab: "Na noite é que você consegue ver a aurora" (Öösel näed sa koitu), mis viitab sellele, et just kõige pimedamatel hetkedel on võimalik leida valgust ja uut algust.
Jão „Aurora” on öine ja veidi sürrealistlik rännak, kus keha näib teadvat rohkem kui mõistus. Laulja palub: „Entre no meu corpo” [tule mu kehasse] ning kutsub teist inimest olema kord vesi, kord tuli. Ta tahab lihtsalt „ser feliz de novo” [jälle õnnelik olla], ilma et peaks naeratamise pärast oma silmi karistama. Samal ajal vahetuvad rollid: „Sou a presa, sou o lobo” [olen saak, olen hunt]. See teeb olukorra korraga haavatavaks ja mänguliseks, nagu mäng, milles inimene ei tea, kas ta põgeneb või jälitab.
Öösel särab selle laulu kõige ilusam kujund: „Na noite é que você consegue ver a aurora” [just öösel suudad sa näha koidut]. Aurora ehk koit ilmub pimeduse sees, mitte keset päeva, nii et lootus ei tule siin mugavalt ja sirgelt, vaid pärast hirmu, kaotusi ja võimalikku lahkumist. Kui homme tagasi ei tulda, palutakse armsamal oodata, sest „o tempo não erra” [aeg ei eksi]. Kõik kaotatu on nüüd osa lauljast, samal ajal viib torm ta märgade jalgadega tee äärest koju. See on ilusalt kummaline laul soovist uuesti õnnelik olla, isegi siis, kui päike peaks tõusma öösel ja tee viima teadmatusse.