Ali tähendab itaalia keeles 'tiivad'. See on ilus ja poeetiline sõna, mis kannab endas vabaduse, unistuste ja põgenemise sügavamat tähendust.
Laulus ütleb Irama: "E quelle ali io le, le strapperò / Perché indossarle è solo una tortura" (Ja need tiivad ma rebin, rebin need ära / Sest nende kandmine on vaid piin). See annab sõnale ootamatu ja dramaatilise pöörde, vihjates, et isegi miski, mis sümboliseerib vabadust, võib muutuda koormaks.
Irama lugu "A L I" on täis tundeid ja mõtisklemist aja möödumise üle. Laulja meenutab aegu, mil ta unistas suurelt, öeldes: "Ho scalato le montagne immagino che hai sorriso / Quando ho detto di esser grande, invece no" [Ma ronisin mägedele, kujutan ette, et sa naeratasid / Kui ma ütlesin, et olen suur, aga ei]. See näitab teatud naiivsust või ehk isegi pettumust minevikus.
Nüüd, kus aega napib, igatseb ta kellegi lähedust, kujutades ette: "La tua mano stretta che mi afferra e ti porterò / Negli occhi miei" [Sinu pigistatud käsi, mis mind haarab ja ma viin su / Oma silmadesse]. Ta on valmis elama täiel rinnal, isegi kui see tähendab valu: "E ballerò, sarò vivo / E sanguinerò se colpito / E mi dimenticherò di ogni livido" [Ja ma tantsin, ma olen elus / Ja ma veritsen, kui mind tabatakse / Ja ma unustan iga sinika]. Aja möödumine on aga halastamatu, isegi tähed taevas ei leia rahu: "Ma i giorni passano / Non lasciano neanche alle stelle in cielo un angolo" [Aga päevad mööduvad / Ei jäta isegi taevatähtedele nurka]. Laulja keeldub kartmast ja on valmis lahti rebima tiivad, mis on muutunud piinaks: "E quelle ali io le, le strapperò / Perché indossarle è solo una tortura" [Ja need tiivad ma rebin, rebin need / Sest nende kandmine on vaid piin]. See on võimas sõnum vabadusest ja valmisolekust elada oma elu, hoolimata mööduvast ajast ja valust.