Heimlichkeiten tähendab 'saladused' või 'salajased asjad'. See on huvitav sõna, sest see viitab mitte ainult teadmistele, mida hoitakse varjus, vaid ka väikestele salajastele tegevustele või üllatustele, mis loovad erilise õhkkonna.
Laulus viitab see jõulude ajal perekonnas jagatavatele väikestele salajastele kingitustele või üllatustele, mis teevad pühad veelgi maagilisemaks. See sõna toob esile pühade intiimse ja isikliku külje.
Helene Fischeri jõululaul viib meid koju, kus kõik on õigeks ajaks kohal ja lapsed rõõmustavad, kui kuusele puistatakse hõbetähti: „Sieh wie die Kinder sich freu’n“ [Vaata, kuidas lapsed rõõmustavad]. Sõna „Bäumchen“ tähendab siin hellitavalt väikest kuuske ning „Heimlichkeiten“ on peidetud jõuluüllatused või kingid, mis nüüd salakohtadest välja tuuakse. Laulu kõige soojem mõte on, et küünaldestki heledam on ühine hetk. Sellele järgneb südamlik soov: „Ich wünsche dir von Herzen Frieden und viel Glück“ [Soovin sulle südamest rahu ja palju õnne].
Kõige armsam pööre tuleb siis, kui keegi ei saa jõuludeks pere juurde tulla. „Bist du da einmal allein“ [Kui oled seal kord üksi], vastab pere, et nad on mõttes tema juures. Nii ei piirdu jõulud selles laulus ühe toa ega isegi kohalviibivate inimestega. Küünlad, hõbetähed, peidetud kingid ja koos koju jõudnud pere loovad lihtsa, koduse pildi, mille keskmes on soov, et kõigil oleks rahu ja õnne.