Şinanay on türgi muusikas sageli kasutatav onomatopoeetiline sõna, mis ei oma otsest tõlget, vaid pigem edastab meeleolu ja rütmi.
See on nagu rõõmus hüüatus või laulu refrään, mis kutsub tantsima ja pidutsema. Laulus kasutatakse seda, et luua kerge ja muretu õhkkond, mis on kontrastiks laulu teistele, tõsisematele teemadele.
ENES 61 vastab pilkajatele hoogsa ja veidi ulaka refrääniga: „Alay etmeyin alay“ [ärge pilgake, ärge pilgake], „Alın size olay“ [näe, siin on teile alles lugu] ja „Bekleyin için çay“ [oodake, jooge teed]. See kõlab nagu lõbus väljakutse inimestele, kes on talle varem üleolevalt „hi hi“ [ha-ha] või „hay hay“ [jah-jah] öelnud. „Şinanay yavrum Şinanay“ [umbes: šinanai, kallis, šinanai] on mänguline hüüatus, mis annab refräänile rahvaliku ja peaaegu tantsulise hoo. „Hadi size bye bye“ [olgu, teile head aega] lõpetab selle väikese sõnalise vastulöögi eriti enesekindlalt.
Salmides muutub naljatlev toon veel kindlamaks. Ta ütleb: „Beni nefretiniz güçlendirir“ [teie vihkamine teeb mind tugevamaks] ning hoiatab, et teda ei tasu nende teemadega torkida. Ta ei usalda maailma kergesti: „Dünya dolu yalancı, inanma herkese“ [maailm on valetajaid täis, ära usu kõiki]. Samal ajal tunnistab ta, et tema ees on sadu takistusi, kuid „pes etmem“ [ma ei anna alla] ja „hedefden vazgeçemem“ [ma ei loobu eesmärgist]. Mulle meeldib, kuidas laul muudab pilkamise enda kasuks: kes naeris, võib nüüd teed juua ja vaadata, mida Enes järgmisena teeb.