Eisblumen Lyrics in Estonian by Eisblume

Eisblumen tähendab otsetõlkes "jäälilled". See on ilus ja poeetiline sõna, mis viitab akendele tekkivatele jäätunud mustritele, mis meenutavad lilli.

Laulu kontekstis kasutatakse seda metafoorina, kirjeldamaks tegelasi, kes õitsevad öösel, olles liiga ilusad päeva jaoks. See loob pildi haprusest, külmusest ja salapärasest ilust, mis on laulu keskne teema.

Kas oled kunagi tundnud, et päeval valitsev sagin ja ere valgus on lihtsalt liiga palju? Saksa bänd Eisblume võtab loo "Eisblumen" keskmes omaks just need hetked, kui linn mattub pimedusse. Lugu tervitab jahedust kohe alguses: "Der Tag flieht eilig aus der Stadt" ("Päev põgeneb linnast kiirustades") ja õhtune jahedus muudab kastepiisad härmatiseks ("Der Abend wandelt Tau zu Reif"). Päevavalgus tundub lauljale kare ja liiga pimestav ("Der Tag macht alles grell und rau"), samas kui pimedus lubab olla tema ise – laulusõnades võrreldakse kahvatuid nägusid lausa inglitega ("Die Bleichheit die von unseren Wangen schneit / Macht uns wie Engel schön" ehk "Kahvatus, mis sajab meie põskedelt, teeb meid ilusaks nagu inglid").

Põhiline kujund, millele kogu rokilugu toetub, on laulu pealkiri ise: Eisblumen ehk jääõied. Need on need samad härmatise mustrid, mis tekivad talvel külmaga aknaklaasile. Laulja kordab refräänis uhkusega: "Wir sind wie Eisblumen / Wir blühen in der Nacht" ("Me oleme nagu jääõied, me õitseme öösel"). Nad peavad end päeva jaoks liiga kauniks ("Viel zu schön für den Tag") ning leiavad oma jõu ja sära just külmas öös: "Wer leuchten will, der fleht das Licht / Der schaut der Nacht ins Angesicht" ("Kes tahab särada, ei palu valgust, vaid vaatab ööle näkku"). See on otsekohene ood kõigile ööinimestele, kes ei sobitu tavalisse argipäeva ja tunnevad end elusana alles siis, kui päike on loojunud.