Katran tähendab tõrva. See on tugev ja ebatavaline sõna, mis ei esine igapäevastes vestlustes ega lauludes sageli.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, et kirjeldada kibedat ja rasket olukorda, kus laulja valab bademisse (mandlisse) tõrva ja joob seda igal ööl, kannatades ja põledes. See loob kujundi sügavast valust ja meeleheitest, muutes sõna eriti meeldejäävaks ja intrigeerivaks.
Ece Mumay laul „Katran“ kõlab nagu kiri inimesele, kelle puudumine muudab kogu maailma paigalseisvaks. Jutustaja vaatab ükshaaval pilte, igatseb kasvõi üht kohtumist ja ütleb: „Sensiz de geçmez vaktim“ [Ka ilma sinuta ei lähe mu aeg mööda]. Maailm ilma selle inimeseta ei liigu ega paku enam midagi. Armastus kestab tema sõnul isegi „mahşer“ini, mis tähendab viimset kohtupäeva: „Mahşerde bitmez sevdam“ [Mu armastus ei lõpe isegi viimsel kohtupäeval]. See on väga suur ja dramaatiline lubadus, mida laul ise võtab täiesti tõsiselt.
Siis muutub pilt tumedamaks. Jutustaja tunnistab, et uskus isegi võimatutesse asjadesse, jäi üksindusse tardunult seisma ja laulis: „Bademe katran süzdüm“ [Valasin mandlile tõrva]. See kummaline kujund teeb magusa ja meeldiva mandli kibedaks, nagu oleks lein tunginud igasse väikesesse rõõmu. „Her gece içtim yandım“ [Jõin igal ööl ja põlesin] viitab öistele kannatustele, kuid laul ei selgita, mida täpselt joodi. Korduv „Ben saf ve gerçek sandım“ [Arvasin, et see oli puhas ja päris] näitab pettumust: jutustaja uskus oma tunnet või kuuldud sõnu, kuid tagantjärele tundub kõik segasem. Lõpus ei tule suurt lahendust, vaid vaikne edasiminek: „Sakince yol aldım“ [Läksin rahulikult edasi].