Hürden tähendab 'takistusi' või 'tõkkeid'. See on sõna, mis toob esile väljakutsed ja raskused, millega elus silmitsi seisame.
Laulus kasutatakse seda metafooriliselt, viidates uutele takistustele, mis tekivad isegi siis, kui eelmised soovid on täitunud. See annab edasi tunde, et elu on pidev võitlus ja uute väljakutsete ületamine.
Kas oled kunagi saavutanud midagi suurt ja tundnud siis tühjust? Yvonne Catterfeldi poplugu „Was Bleibt” küsib otsekoheselt, mis tegelikult loeb, kui kogu väline sära ja elukära vaibuvad. Laulusõnad algavad kahtlustega: „Wenn die falschen Wünsche in Erfüllung gehen” („Kui valed soovid täide lähevad”) ja „Mir meine Lebenszeit aus den Händen rinnt” („Mu eluaeg libiseb käest”). Laulja kirjeldab öiseid muremõtteid, kus magamise asemel valvab hirm oma unistustest ilma jääda („Deswegen nachts wach lieg statt zu träumen”). Kõik need saavutused muutuvad tühiseks ja õhku jääb korduv küsimus: „Sag mir, was bleibt?” („Ütle mulle, mis jääb?”).
Vastus sellele raskele küsimusele ei peitu aga suurtes võitudes, vaid hoopis vaiksetes hetkedes. Pinge laheneb refräänis sooja ja lihtsa tõdemusega: „Ganz leis hör ich dich atmen neben mir / Und bin zuhaus” („Kuulen sind hästi vaikselt enda kõrval hingamas ja olen kodus”). Laulja leiab rahu teise inimese naerus („Dieser Klang, wenn du lachst ist die Antwort”), mis annab selguse keset maailma müra. See on ilus meeldetuletus, et turvatunne ja lähedus kaaluvad alati üle tühjad ambitsioonid.