영겁 [yeonggeop] tähendab igavikku või kujuteldamatult pikka ajavahemikku. Laulus esineb see väljendis 영겁같이 긴 여행 [yeonggeopgachi gin yeohaeng], mis tähendab „igavikuna pikka rännakut” ja annab suhte kestusele müstilise, eepilise mõõtme.
TXT „Deja Vu” on laul põgenemisest ja tagasitulekust. Jutustaja tunnistab: „수없이 도망갔었어” [Ma olen lugematuid kordi põgenenud] ja „그저 무서웠었어” [Ma lihtsalt kartsin]. Ta on jätnud kellegi maha, kuigi see inimene ootab teda endiselt alguspunktis. Kujundid on suured ja veidi ulmelised: „폐허 속의 Morse code” [Morse-kood varemete sees], tolmune kroon ning kunagi antud lubadus. Sõna „anemoia” viitab igatsusele millegi järele, mida inimene pole ise päriselt kogenud, nii et tema seletamatud pisarad tunduvad nagu igatsus kadunud aja või võimaliku tuleviku järele.
Laulu keskmes on äratundmine. „나의 미래는 너야” [Minu tulevik oled sina] kõlab väga otse, isegi natuke suurelt, aga just see teebki refrääni mõjuvaks. „Say my name” tähendab siin palvet teda uuesti kutsuda ja end ära tunda, nagu esimesel päeval antud lubadus poleks kunagi kadunud. Prantsuskeelne väljend „déjà vu” tähendab tunnet, et oled midagi varem näinud või läbi elanud. Laulus muutub see tunneks, et nende kohtumine ja kallistus korduvad üle igaviku: isegi kui kõik variseb kokku ja teekond tundub lõputu, on „you and I” [sina ja mina] ikka teineteise leidnud. Viimane kujutis, kus teine inimene särab nagu pruut valguse loori all, muudab taaskohtumise peaaegu tseremooniaks.