Partigiano tähendab 'partisan' ehk vastupanuliikumise võitleja. See on ajalooliselt laetud sõna, mis viitab Itaalia vastupanuliikumisele Teise maailmasõja ajal.
Laulus "L'italiano" viitab Toto Cutugno sellele, et Itaalia on riik, kus isegi president võib olla endine partisan, rõhutades rahva ajaloolist vabadusearmastust ja uhkust. See sõna annab laulule sügavama kultuurilise ja ajaloolise mõõtme.
See laul on tõeline armastuskiri Itaaliale! Toto Cutugno laulab uhkelt ja südamest, paludes endal laulda kitarriga käes, sest ta on itaallane – "Lasciatemi cantare / Con la chitarra in mano / Lasciatemi cantare / Sono un italiano" [Lubage mul laulda / Kitarriga käes / Lubage mul laulda / Ma olen itaallane].
Ta tervitab Itaaliat igapäevaste piltidega: spagetid al dente, partisanist president, autoradio paremas käes ja kanaarilind aknal. Ta mainib kunstnikke, aga ka seda, kuidas Ameerika mõju on plakatitel liiga suur. Lauludes on armastus ja süda, ning naisi on rohkem kui nunnasid. See on aus ja armas pilk Itaalia hinge, kus on isegi koht melanhooliale – "Buongiorno Italia, buongiorno Maria / Con gli occhi pieni di malinconia" [Tere hommikust, Itaalia, tere hommikust, Maria / Silmad melanhooliat täis]. Ta on uhke, et on tõeline itaallane – "Sono un italiano / Un italiano vero" [Ma olen itaallane / Tõeline itaallane].